Käisime linna peal koos Erasmuse grupiga. Meid juhendasid Erasmuse koordinaatorid. Sisenesime kõik koos kohvikusse, aimamata, millega tegelikult tegu on. Tänaval jalutades ei oleks ma kunagi aru saanud, et tegemist on äriasutusega, kuna selle uksed ning aknad olid näotud ning kohati isegi koledad. Veel enam, seal ees istusid toolidel ~3-4 mees, kes tegid suitsu.
Kui olime traditsioonilise Türgi kohvi ära tellinud, öeldi meile on, et tegemist on spetsiaalse kohvikuga, kuhu tohivad siseneda ainult mehed. Tõesti, uuesti kohvikus ringi vaadates sain aru, et seal oli ainult meessugu esindatud. Mida nad seal siis teevad? Joovad teed või kohvi ning mängivad lauamänge või kaarte. Süüa seal ei saa.
Ainukese naisena nägin seal perenaist, kes meile siis kohvi serveeris. Türgi kohvi sisaldab endas hulgaliselt traditsioone, millest pajatan hiljem. Üleval pildil võib erasmuslasi mängimas näha OK'd, mis on läbi aegade Türgi meeste seas populaarne olnud.
Ainukese naisena nägin seal perenaist, kes meile siis kohvi serveeris. Türgi kohvi sisaldab endas hulgaliselt traditsioone, millest pajatan hiljem. Üleval pildil võib erasmuslasi mängimas näha OK'd, mis on läbi aegade Türgi meeste seas populaarne olnud.
Õhtul läksime tüdrukutega välja tähistama, kuna nad esitasid ülikooliskoolis suure projekti. Esmalt einestasime peatänava restoranis, kust võis leida ka nuge! Tellisin traditsioonilise türgi toidu - mantı. Tuli aga välja, et tegemist on pelmeenidega. Nad olid küll väiksemad kui meie omad ning sisaldasid äärmiselt vürtsikat liha. "Pelmeenid" on üle kuhjatud maitsestamata jogurtiga, lisatud oli ka kastet ning loomulikult palju vürtse.
Edasi läksime kohvikusse teed jooma ning minu tungival soovil tegime ka vesipiipu. Vesipiip oli äärmiselt maitsev ja nauditav. Selleks kasutatakse päris sütt, mida teenindaja käis vahepeal väljavahetamas. Kindlasti ei jää see minu viimaseks vesipiibuks siin :)
No comments:
Post a Comment