Kultuurišokk

Kui öelda šokk, siis mina olen mõelnud, et näed midagi nii erakordset, teistsugust, et su meeled on pahviks löödud. Kultuurišokk on minu jaoks meelte tuimus. Kui näen midagi väga veidrat, siis tean, et minu jaoks ei tohiks see olla normaalne nähtus, aga võtan kõik käigu pealt omaks. Just nagu oleks sellised veidrad asjad minu jaoks tavalised.

Rohkelt pilte hakkab varsti laekuma, kuid kuna on väljas on väga külm ja sajab kogu aeg, siis kaamerat ma väga agaralt ei ole veel välja võtnud. Ülevalt pildilt võib näha natukene uhkemat ust, kui teistel on. Jalatsid on väljas ja kui järgmist pilti vaadata, võib lävepakul näha kivikesi, mis peaksid siis õnne tooma. Neid võib leida paljudes kohtades.

Bussisõit kooli läks viperusteta. Kuna Cämpus asub künkal peal, siis seal pidavat alati külmem ja vihmasem olema kui kusagil mujal. Selles sain ka eile selgust. Linnas oli kõik rahulik ning isegi soe. Cämpuses sadas aga vihma ning möllas tuul.

Õpime keeletunnis algseid asju ("Mis sinu nimi on? Kuidas läheb?" jne). Eile tegin ka enda esimese vestluse kohalikega. Oodates vodafone (SIM kaardi firma, mis mul nüüd on) putka juures kooli sööklas, et raha enda kaardilepanna, tulid minu juurde kaks valvurit ning üritasid inglise keelt puristada. Kui ma aga ütlesin: "Benim adım Marin!" Läksid nad nii õhinasse, et hakkasin türgi keelt mulle ette puristama. Kuid ega ma rohkem ei osanudki kui küsida, et kuidas sul läheb ja tema küsimise peale vastata, et mul läheb hästi. Nad olid väga rahul.

Eile käisin esmakordselt Erasmuslastega välja söömas ja õlut joomas. Väga lõõgastav oli ning korraks tundsin end kui normaalse inimese.